Ma olen nii kaua siin olles oodanud inglise keele tundi, et näha mida nad seal teevad, sest väga vähesed oskavad seda siin korralikult rääkida.
Tundi jõudes sain positiivse üllatuse osaliseks. Õpetaja oli tore, rääkis kerge briti aksendiga. Andis meile uutele (üks VÕP Brasiiliast hakkab ka seal tunnis käima) õpiku kätte. Rääkis ära millal suuremad tööd tulevad jne. Raamatut loeme ka, reedeks peabki 85 lehekülge loetud olema. Raamatu nimi on siis "The boy in the striped pyjamas" ja autor on John Boyne. Algus on igatahes huvitav.
Tase seal tunnis peaks B2 olema, vähemalt õpik ütleb nii. Kuid see tund on neile, kes on võtnud selle valikainete hulgast, igatahes olen oma klassist seal ainus. Seda tundi on siis 4x nädalas ja tavalist inglise keelt koos oma klassiga on 3x nädalas. Õnneks päris palju, sest mul inglise keel jumala meelest läinud. Kui kellegagi vaja rääkida, siis tuleb automaatselt saksa keel, nii oli kõigis inglise keele tundides eelmine nädal. Loodame, et nüüd läheb asi juba paremuse poole. Kuid kuulata on hea, üldse ei pea pingutama et aru saada. Milline puhkus!
Aga too teine inglise keele tund koos oma klassiga on ka üsna tugev. Õpime sama õpiku järgi nagu teiseski tunnis. Õpetaja seal on üsna ... koomiline. Räägib kõigest üliemotsionaalselt ja väga väga ilmekalt.
Keemia väärib ka märkimist. Klassi astudes sain kohe aru, et siin juba igav ei hakka. Laudadel katseklaasid ja igast põnevad asjad. Klassi nurgas rippusid ka valged kitlid ja laual ka kaitseprillid olid. Ja reedeses keemia tunnis oli juttu kaaliumjoodist. Õpetaja näitas tablette ka, mis kaaliumjoodi sisaldavad. Need tabletid on selliseks juhuks, kui läheduses tuumajaam plahvatab, siis tuleb neid võtta. Õpetaja tundus väga uskuvat, et need ka aitavad. Jagas veel lehti, kus oli kirjas mis kõik juhtub, kui neid ei võta ja kui palju tuleb korraga võtta jne. Ja ütles veel: "Ärge muretsege, meil on koolis neid mitu kasti, kui peaks midagi sellist juhtuma."
Muusika oli ka tore. Esimeses tunnis anti kohe tööd kätte ja 45 minutit aega teha. Ma asusin muidugi kohe tõlkima. Mõnest küsimusest sain kohati täitsa aru, kuid see ei tähenda et ma midagi vastata oleksin osanud. Mingid mollid, tuurid, võtmed ja muud asjad. Ohjah. Õpetaja sai lehe tagasi ilma ühegi vastuseta (nii kahju) ja küsimused eesti keelde tõlgituna. Teises tunnis pidin ma täitsa ära minestama, kui kuulsin et mingi ettelaulmine tuleb. Kuid kui hästi läheb, siis olen mina sellel ajal koos Eesti koondisega.
Märkmeid kooli kohta:
*See on täiesti normaalne, kui õpilased lähevad õue suitsule. Isegi tuhatoosid on neile pandud. Kuid siin saabki juba 16-aastaselt suitsupaki kätte ja minu kool on ka ainult gümnaasium ehk siis enamus peaks 16 täis olema.
*Õpetajate käekiri on täiesti kohutav :D No tegelt ka, mitte midagi ei saa aru.
*Garderoobid puuduvad, nii ka vahetusjalanõud. Klassinurgakeses, mis igal klassil kooli peal on, on nagi ja kõigil on koolis ka väikesed kapid.
*Kõikidest õpetajatest, kes mulle tundi annavad, on mul üks naisõpetaja (matemaatika). Kui sa tuled Tamsalu Gümnaasiumist, siis vajab see veidi harjumist.
*Tegin üks päev sudokut ja siis klassiõde küsis: "Kas teil on ka Eestis sudokud olemas?"
Laupäeval käisin Baselis. Ilus linn on, õhtul pidasime ühe vahetusõpilase sünnipäeva. Ja järgmine päev läksime yfukatega Kambly tehasesse. Tehasesse, mis toodab erinevaid küpsiseid ja muidugi sai neid seal süüa nii et paha hakkas.
No comments:
Post a Comment